Pillesaar: sotsmaksu lagi hoiaks ära OÜtamise

Sarja BNS Live vestlusringis arutasid maksuameti juht Marek Helm, ettevõtja Jaan Pillesaar, Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, ametiühingujuht Peep Peterson ja rahandusminister Sven Sester selle üle, mis on ettevõtlus ja mis maksude optimeerimine.

Viimastel nädalatel on lahvatanud terav debatt selles üle, kas ja kuidas kasutatakse OÜsid tööjõumaksude varjamiseks.  

Marek Helm ütles täna, et maksuamet ei tahtnud teemaga enne edasi tegeleda, kui olid olemas need kolm kohtuotsust, mida aastaid oodati. "Meie eesmärk oli oodata ära selgus riigikohtust. Uut olukorda tahame edasi anda nõustamistegevusega, mille kohta tegime eelmine nädal teate, et hakkame seda tegema väga konkreetses alas, mida riigikohus ka kirjeldas. See oli plaan, aga eelmisel nädalal tuli juurde rida muid teemasid, millega tekkis selgus, et teema vajab otsast peale lahti seletamist," nentis Helm.

Igor Rõtov märkis, et see on väga üllatav, milline üliterav arvamuste polariseerumine pärast seda maksuameti teadet tekkis. "Praegu on see lahenenud, on näha, et ühiskond otsib mõistlikku selgitust," lausus ta.

Helmi sõnul on maksuamet suhelnud 80 ettevõtjaga, kelle puhul nähtub esialgsetest andmetest, et nad võiks kuuluda selle kolme kohtuotsuse fookusesse. "Esialgu peab käima suhtlus meie ja ettevõtjate vahel, see on väga töine ja konstruktiivne. On vaid paar erandit, aga enamik neist on väga positiivsed, et niimoodi võetakse ühendust ja püütakse selgusele jõuda, kas nemad ettevõtjana peavad mingeid korrektuure tegema või võivad samamoodi edasi minna," ütles Helm.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et tahab ettevõtjaid rahustada, sest ühelt poolt riigikohtu otsused sillutavad teed reguleeritud õigusloomele, aga mingit lisakoormat ei taha riik praegu tekitada. "Maksuamet oli aastate eest selge kontrollorgan, ta on muutunud üha enam nõu andvaks organisatsiooniks," nentis Sester. Kui vaadata viimaseid sõnumeid, siis tema hinnangul paistab, et maksuamet tahab olemasolevate seaduste raames anda endast ettevõtjate heaks maksimumi. "Selge on, et ettevõtteid asutatakse, et omanikule maksimaalselt kasu teha, aga seadust tuleb täita," rääkis Sester.

Juhenditest üksi ei piisa

Sester kinnitas, et rahandusministeerium hakkab ette valmistama juhendeid, et olukord oleks arusaadav. "Olen saatnud mitmele ettevõtlusorganisatsioonile kutse, et tulla kokku novembri alguses tulevaste muudatuste selgitamiseks," märkis ta.

Peep Peterson samas lisas, et ta ei leia, et neid piire peaks väga detailselt ette kirjutama, ka vähem teenival inimesel peaks jääma arusaamine, et töö on töö.

Pillesaar kirjeldas olukorda ettevõtja silmade läbi. „Kohtusin mõne advokaadi ja audiitorbüroo juhiga, kes andsid mulle oma tõlgendused kohtulahenditest ja maksuameti juhendist. Selgus see, et seaduses on hiigelsuur auk. Ka parimad maksueksperdid ei oska enam öelda, mis on hea ja õige lahendus,“ rääkis Pillesaar. „Hea tahtmise korral võiks 100 protsenti Eesti ettevõtjaid maksupetturiteks tembeldada nende kohtulahendite põhjal. Õnneks pole tahet seaduseid nii tõlgendada, kuigi saaks." Pillesaar lisas, et maksuamet on tegelikult väga heatahtlik.

Sester märkis, et mida rohkem kaotame võimalikke maksudega mängimise võimalusi, loome fooni, et kõigil on ühine konkureerimisvõimalus turul. Seda suurem on ka võimalus teha tulevikus võimalikke maksusoodustusi või -alandamisi ettevõtjatele. 

Pillesaar tegi ettepaneku, et kui on ettevõte, kus makstakse dividende, mitte palka, siis taandada maksumaksmine inimestele, kes on ettevõtte taga. "Vaadata, palju ta erinevatest ettevõtetest palka saab, et maksaks ka miinimutasemel sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaks oleks 117 eurot kuus minimaalselt, mille inimene igal juhul ära maksaks."

Tööjõumaksud ajast ja arust

Rõtov nentis, et põhiline osa sotsiaalmaksu koormusest langeb neile, kes kasutavad palju ja kõrgepalgalist tööjõudu.

Pillesaare sõnul on tööjõu maksustamine üldse ajast ja arust. „See sai alguse möödunud sajandi alguses. Taheti kaitsta töötajat kurja kapitalisti eest ja kiirendada raske töö mehhaniseerimist, sellepärast hakati tööjõudu kõrgelt maksustama ja loodi selle raha eest sotsiaalkaitse,“ rääkis Pillesaar. „Praegune olukord on vastupidine, 70-80 protsenti SKPst on n-ö tark majandus, kus tootmisvahend on inimese pea ja see pole kapitalisti oma. Kõik inimesed tahavad ise otsustada, kas nad on ettevõtjad või töövõtjad.“

Pillesaare kinnitusel on enamik OÜtamisest loomulik majandusprotsess. „Alla kahe miljoni eurose käibega mikroettevõttelt teenust ostvad suuremad ettevõtted on raske valiku ees, kui tuleb töötaja ja ütleb, et teeb ise firma. Tulevast ettevõtjat on tööandjal hädasti vaja, seetõttu ütleb ta, et müü mulle vähemalt oma teenust. Nende kohtulahendite järgi on see aga potentsiaalne OÜtamine,“ selgitas Pillesaar.  „Tuleks analüüsida, kas ettevõtjal on siis töötajaga võrreldes ebaõiglane maksueelis?“

Pillesaare väitel jääb keskmise väikeettevõtja maksuvõit mõnesaja euro piiresse kuus, kogu selle 200 euro eest võtab inimene väga suure ettevõtlusriski, sest viie aasta pärast enamik ettevõtteid enam ju ei ela. Lepinguline töötaja sellist riski võtma ei pea. „Ta saabki selle lisaraha üpris õiglaselt selle eest, et ta võtab riski, loob teise töökoha, mille pealt omakorda laekuvad maksud. Tänu selle ettevõtja eksisteerimisele saab riik rohkem maksutulu, mitte vähem,“ kinnitas Pillesaar.

Sesteri sõnul tuleb hoida fooni, et oleks inimestel üldse huvi hakata ettevõtjateks, muidu ei tekigi raha, mida ühel hetkel jagada. "See on valitsuse hästi selge sõnum ja murekoht."

Helm rõhutas, et nemad inimeste palka ei määra. Ta tõi näiteks, et töötajate registriga lisandus 21 000 uut töötajat, kes pole tööturule esmasisenejad - seda on rohkem kui keskmine väikelinn. „Nad tulid miinimumpalga segmenti. Probleemi ootus, et maksuamet sellega tegeleks ja nõustaks, on ikkagi olemas. Räägime ettevõtjatega, et palun aidake meil tagada võrdset konkurentsi,“ nentis Helm.

4% otsustab maksude maksmise

Pillesaar leidis, et tuleb liikuda maksumudeli suunas, mis kehtib näiteks Šveitsis, kus on igaühele personaalne maks. "Ma olen selle läbi teinud, ma tean, et mul oleks soodsam seal makse maksta, kui ma vaid hakkaks Šveitsi residendiks," kinnitas ta.

Sester nentis, et palju seisab raha arvetel, kus see toodab igapäevast tulu, aga seda ei maksta välja. „Peame ka sellega midagi tegema, kuidas küpsetele firmadele teha atraktiivseks dividendi väljamaksed,“ lausus rahandusminister. „Olen mõelnud, et võib-olla tuua debatiringi paar audiitorifirmat. Näiteks kolme aasta väljamakstud dividend oleks madaldatud määraga. Kui hakkad iga aasta 100 000 maksma, siis see ongi su keskmine, ongi see madaldatud määraga. 20% asemel näiteks 15% või 12%.“

Pillesaar märkis, et tulevikus on nagunii suur hulk töökohti atuomatiseeritud: autojuhti pole vaja, arsti aseme on DNA-analüüsi aparaat, töökohti väheneb.  „Kui üritada ühest töökohast järjest rohkem maksuraha välja pigistada, pole see jätkusuutlik. Tööjõumaksust tuleb tulevikus nagunii loobuda, et säilitada konkurentsieelis teiste riikide ees,“ rääkis Pillesaar.

Ta lisas, et ettevõtjaid on ainult neli protsenti elanikkonnast, see tähendab, et ainult see neli protsenti otsustab maksude laekumise üle. „Ääretult ebasolidaarne olukord ja riigi seisukohast on üsna ohtlik, kui need neli protsenti peaks siit riigist lahkuma. Siis järgmine kuu enam riigikassasse lihtsalt raha ei tule,“ nentis ta.

Sesteri sõnul tehakse kõik, et see protsent suureneks, nii hariduse poolelt kui ka praktikatele suunamisega õpingute ajal, et tunnetataks, kuidas ettevõtlus käib.

Sotsiaalmaksu lagi või mitte?

Pillesaare sõnul jääks kogu OÜtamine ära, kui sotsiaalmaks poleks nii kõrge, ka sotsiaalmaksu lagi juba hoiaks selle ära.

Petersoni sõnul ei tööta, kui ühe protsendi vähendame sotsiaalmaksu ja lisame selle aktsiisidele. „Peab olema kontseptuaalne uus lahendus.“

Rõtov märkis, et on sotsiaalmaksu lae poolt. „Meil on vaja kõrgepalgalisi töökohti. Mikroettevõtja seisukohast - usun, et meil tekib selline seadusandlus, et oleks tõlgendatav otseselt, et mikroettevõtja poleks mingis hallis tsoonis.“

Viimastel nädalatel kuumaks kerinud OÜ-debati tõmbasid käima kolm riigikohtu lahendit, kus leiti, et äriühingud on peitnud tahtlikult tegelikke töösuhteid, et tööjõumaksudest kõrvale hiilida. Need olid Bauhofi, Sirowa ning Rubla ja Luterma vaidlused maksuametiga.

Debatti lisas tuld Äripäeva eelmise nädala artikkel, kus kirjutasime, et peaminister Taavi Rõivase elukaaslane Luisa Värk eelistab töölepingule ja FIEna tegutsemisele kasutada ettevõtluseks osaühingut, mis annab maksustamisel eelise. Mullu ligi 14 000 eurot kasumit teeninud firma ei maksnud sentigi tööjõumakse.